“Hakkan uuesti blogima,” ütles tark ja ei tormanud, vaid kiirustas.

Vahepeal on olnud nii mõnigi põnev sündmus, aga kes ikka minevikus tuhnima hakkab.

Hull suvi on olnud juba nii mõnigi nädal, aga ma polegi saanud rannailma nautida, kuna tegemist on palju ja nüüd olen juba mitmendat päeva haige. Endiselt on müstika, kuidas saab nii ilusate ilmadega haigeks jääda ja veel nii jõhkralt. Kummaline. Ja tööl peab käima, mis  siis, et haige olen. Tegelikult ju üldse ei taha. Ma ei tahaks üldse suvel tööl käia, tahaks niisama olla. Koguaeg võiks olla üks chilli- ja grillipidu. Unista Monsa, unista!

Homme on meil väike möllukas. Kris läheb mehele ja vaja teda ju tiba linna peal piinata.

Njaa…Mul ongi ainult paar sõpra veel, kes pole abielus ja kellel pole last ja mina ka muidugi! Õnneks ma ei tunne sellest kõigest mitte üldse puudust. Ainult vahepeal on imelik, et kõigil on ja kõik on, aga minul pole ja mina pole. On mul äkitsi mingi viga külges?! Äh, ei usu…äääää…

Muide täna on mu nimepäev, milleks iganes see päev pole ka välja mõeldud! Aga ikkagi MINU nimepäev ju!