Viimasel ajal on mulle kõrvu jäänud, et seks on eelkõige selline tavaline asi – eksisteerimiseks vajalik, nagu hingamine, söömine, joomine ja tudumine. JAAA… Selle koha pealt on mul raske kaasa rääkida, sest mul endal pole kunagi totaalset mõõnaperioodi olnud ja ma ei tea enda eksistensiaalprobleemidest suurt midagi.
Võin ainult arglikult tippida, mida minu jaoks seks üldse tähendanud on. Minu aegade algusest muidugi. Minu karjäär pole kuigi pikk. Ütleme nii, et 10 aastat veel täis pole. Algus oli väga kaootiline ja üldiselt polnud mul seksimisest absoluutselt mingit head ega halba arvamust. Lihtsalt, sai mõned korrad purjus peaga mõne sõbraga ja oligi kõik. Siis tuli K ja peale K-d pole mul enam kedagi olnud. Selles mõttes on nii hea küll, et absoluutselt igasugune võrdlusmoment puudub. See, mis kunagi alguses oli, sellest pole ei mingit mälestustki, justkui poleks neid kordi juhtunudki. Kindlasti huvitab kõiki, et nuh?, mitu neid siis oli. Ühe käe sõrmedest peaks piisama. Hihiii…See oli siis väike ajalootund.
Tänasel päeval peab muidugi ütlema, et ma enam seksi nii kerglaselt ei suhtuks, kui ma tegin seda enne K-d. Praegusel hetkel ei suudaks ma üldse ettegi kujutada kedagi teist endaga koos jne. Tundub võimatu ja ma auasalt ei kujuta ette, mis seis see peaks olema, kui ma seda teeks. Mingi maaväline kogemus ilmselt. Muidugi on see igav, mõtlete, aga just nii igav ma olengi. Selle koha pealt küll! Ma ei armasta mingeid ekstreemsusi, et kuskil äkki keegi satuks peale, mul pole fantaasiaid kunagi olnud ja seksides ei kujuta ma kunagi ette kellegi teise nägu. Ma võin vaadata pornot, aga ainult ilusate naistega, ma võin tantsida mõnikord äkki õige natu, aga see ongi kõik. Ei mingit SM-i ja hiinlasi ja pedesid, loomi…sellised asjad mind ei eruta. Mulle meeldib kui uks on lukus, on ainult meie maailm ja kõik on nii pehme ja siidine ja ilus ja nunnu pesu jne. Nuh vahepeal võib väga äge ka olla…ei salga…eks see sõltub tähtedest ja kuust!
Pärast pikka suhet pole vist enamusel kerge end kellegi teisega ette kujutada. Esialgu on see võõras ning mitte see millega harjunud ollakse. See tunne kaob õnneks varsti siis on juba uus partner hea ja oma.
Kirjutas: mark on oktoober 24, 2007
at 12:00 p.l.
Kindlasti on see nii, ma üldse ei kahtlegi selles.
Kirjutas: monsake on oktoober 24, 2007
at 12:51 p.l.