Tundub, et ainult napsuse peaga tuleb mulle meelde siia midagi toksida.
Praegu nt olen istunud umbes poolteist tundi ja üksi viina libistanud ja kortereid vaadanud. Käisin Cosmodrome’il ja tundub, et mulle enam nii hullult ei istu see muss. Pigem kuulaks enne R’n'b-d ja chilliks selle järgi. Muidugi keerlevad peas sajad mõtted ja tahaks nii rääkida ühe inimesega, aga ei saa, sest ta pole levis. Üks inimene, keda kiusata tahaks, tema norskab ja nii ma istun siin üksi…
Tundsin kevade lõhna üks päev, see meenutas mulle nii mõndagi, lausa sees hakkas keerama.
Mis siis veel hingel!?
Üks sõprus on katki, aga mina ka ei tea, mida teha…Mulle ei meeldi selline kahevahel olek, samas ei kujuta ma ette, et me enam kunagi ei suhtle…Tundub jube ajukas…juba algusest peale…oeh, ma ei teagi… Midagi on ikka puudu, kui seda sõprust pole…Kahju!
Ja tundub, et tõesti tuleb varsti endale pisike inimene teha, sest pidu on igav ja elu nõuab midagi uut ja see uus ehk ongi uus elu…
Eks näis…
